Hilissügisele vaatamata suutis Uno ärgitada rohkem kui 40 ipakat asuma järjekordselt ratastele. Tema suvine lubadus - Ei iial enam! - oli lennanud ajaloo prügikasti.
Neljapäeval, 17. novembri varahommikul alustasime Tallinnast teekonda Poolamaale, et teha tutvust sealsete vaatamisväärsustega, nautida poola toitu ja kaubandust ning värskendada kontakte sealsete ipakatega. Esimese peatuse tegime Panevežises, et kinnitada keha sealses söögikohas, mis on kuulus oma hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest ning eestlasele igati taskukohane. Õhtupimeduse saabudes maabusime juba Poolas, Augustowi linna lähistel asuvas Poola Ohvitseride Jahtklubi hotellis, kus ootas meid rikkalik õhtusöök. Väärib märkimist, et samas hotellis on ilmselt peatunud ka Rooma paavst Johannes Paulus II, kuna foto temast ja tugitool, millel ta istunud oli, olid hotelli fuajees vaatamiseks väljas.
Teise reisipäeva hommikul tervitasid meid Poola kollegid, eesotsas hea IPA-sõbra Slavomiriga. Teekond viis meie reisiseltskonna Poola ja Valgevene piiril asuvasse Belovežje ürgmetsa (Białowieska Puszcza), mis asub Belovežje rahvuspargis (Białowieski Park Narodowy). Ootused ja ärevus olid üsna suured, seoses sealses ürgmetsas elutsevate metsikute piisonikarjadega. Giidid jahutasid meie õhina aga üsna ruttu maha ja viisid meid külastuskeskusesse, kus tutvusime rahvuspargi ajaloo ja olustikuga. Esialgu saime näha vaid piirkonnas elunevate loomade ja lindude topiseid.
Selgus, et Belovežje rahvuspark, mille piiridesse jääv ürgmets oli juba alates 14.sajandist Poola kuningate ja Vene tsaaride jahiala, asutati 1921 aastal. Piisonimetsad laiuvad Valgevene ja Poola vahel, mida lahutab riigipiir ja millel kulgev traataed on rebasest suurematele loomadele ületamatu. Piir ei takista aga raadiolaineid ja seetõttu sattusime pidevalt ühendusse Valgevene mobiilivõrguga.
Viimased sõjad tekitasid kaitsealale suurt kahju, kuna hävitati täielikult euroopa suurim maismaaloom - piison (kaal kuni 1000 kg.) ja raiuti maha suur osa ürgmetsast. Tänaseks on tänu loomaaedadele piisonite populatsioon taastatud ja elujõuline. Ürgmets on samuti taastunud, kuna metsa majandamist ei toimu ning mets saab elada oma elu. Ühtegi hädavajadusel langetatud või vanadusest mahalangenud puud üles ei korjata.
Ringkäigul ürgmetsa tutvusime sealse taimekooslusega, kuulsime mõnda linnukest vidistamas ja rähni toksimas. Ühtegi piisonit meil näha ei õnnestunud. Suurimaks elamuseks jäid teele pudenenud kuhjakesed piisonist läbi käinud heintest.
Piisonid ja veel teisedki kohalikud metsaloomad õnnestus aga ära näha külastuskeskuse läheduses asuvas väikeses metsloomade loomaaias. Palju elevust tekitas meilegi hästi tuttav põder, kes käest porgandit nosis.
Väsitav jalutuskäik metsas tekitas paraja näljatunde ja janu, mida hilisel pealelõunal, kohalikus kõrtsis Gawra Białowieża, leevendada saime. Äramärkimist tasub, et kõrtsi ja külalistemaja omanike poeg on piirivalvur.
Pika päeva lõpetas pidulik õhtusöök, jahtklubi restoranis, koos kohalike ipa-sõpradega. Vahetasime meeneid ja nautisime kohalikke toite ning jooke. Vapramad said tantsupõrandal ka „jala valgeks“.
Kolmas päev viis meid Białystoki linna, kus tutvusime selle aasta jaanuaris avatud linna III politseijaoskonna uue hoonega. 50 politseiametniku töökohaks olev maja oli igati tänapäevane. Sealhulgas annavad hoonele elektrilisa ka katusele paigaldatud 16 päikesepaneeli. Võisime tõdeda, et meie viimastel aastatel valminud politseihoonete pärast ei pea me häbenema, need on igati euroopa tasemel. Pealelõunane aeg kulus suurte kaubanduskeskuste külastamisele, kust paljud leidsid soodsa hinnaga vajalikke tarbe- ja toidukaupu. Küllap mõjutas agarat ostlemist ka lähenev jõuluaeg. Õhtune söömaaeg möödus muljeid ja kogemusi vahetades linnulennul.
Pühapäeval asusime koduteele, mis kulges ootuspäraselt ja tõrgeteta.
Tänud Unole, kes tegi selle reisi võimalikuks! Järjekordsed tänud bussijuht Martinile, kelle buss oli nagu alati heas korras ja puhas ning reisiseltskonnale, kellel jagus rõõmsameelsust ja optimismi kuni reisi viimase minutini.
Enn
Autori ja Lauri Läänsoo fotod.
